Keit Pentus-Rosimannus kommenteerib välisministri seisukohti, et suured ohud Eesti välispoliitikale on valvsuse kaotamine idapiiri taga toimuva suhtes,

Keit Pentus-Rosimannus kommenteerib välisministri seisukohti, et suured ohud Eesti välispoliitikale on valvsuse kaotamine idapiiri taga toimuva suhtes, Euroopa-suunalise poliitika lõppemine ning kliimarände alahindamine.

Need on kolm võimalikku trendi, kus minnalaskmine võib Eesti teed oluliselt mõjutada.

Ma võin mõista taktikalist kaalutlust, miks täna kõnelenud välisminister ei nimetanud kordagi oma kõnes Venemaad. Aga ma ei jaga seda valikut ajal, kus Putini režiim eskaleerib olukorda Ukrainas, harjutab õppustel valmistumist suuremastaabilisteks sõdadeks ja kasutab järjest jultunumaid vahendeid, et lüüa lõhet nii lääneriikide vahele kui sisse.

Sõda, mis võideldakse, ja võidetakse või kaotatakse meie peades, käib juba mõnda aega. Selle käivitas Venemaa. Ja seda tuleb võtta tõsiselt.

Sellise infosõja põhieesmärk on mistahes vahenditega oma huvidele sobivatele poliitikutele ja poliitikatele avaliku arvamuse taganttuule loomine ja tema huvidele vastanduvatele poliitikutele ja poliitikatele vastutuule genereerimine, diskrediteerimine, suurema segaduse ja pingete tekitamine otsest sõjalist konfrontatsiooni, sõjalist sekkumist vältides.

Sisuliselt tahab tänase režiimiga Venemaa niiviisi, massidemokraatiaga manipuleerides, riik riigi haaval endale sobivaid liitlasi vormides luua oma üleilmset poliitiliste sõprade sotsiaalvõrgustikku, oma maailma-Facebooki, kus siis Messengeris maailma asju sisuliselt otsustataks.

Vaata originaal allikast

tartu.png