Olen kümne aasta jooksul justiitsministeeriumis hea õiguspoliitika eest seistes näinud, kuidas seadusandja seab üldsõnalised riiklikud huvid nagu julgeolek, rahvatervis, avalik huvi, kultuur jms pikemalt mõtlemata kõrgemale täna reaalselt elavate inimeste põhiõigustest. Üheks taoliseks riiklikuks huviks on muinsuskaitse.

On iseenesest mõistetav, et möödunud aegade saavutuste esteetilisi vilju peab saama nautida ka täna.

Olen kümne aasta jooksul justiitsministeeriumis hea õiguspoliitika eest seistes näinud, kuidas seadusandja seab üldsõnalised riiklikud huvid nagu julgeolek, rahvatervis, avalik huvi, kultuur jms pikemalt mõtlemata kõrgemale täna reaalselt elavate inimeste põhiõigustest. Üheks taoliseks riiklikuks huviks on muinsuskaitse.

On iseenesest mõistetav, et möödunud aegade saavutuste esteetilisi vilju peab saama nautida ka täna. Samas rajaneb tänaseni Eestis kehtiv muinsuskaitseline kord reeglil, et igasugune muinsuskaitseliselt „märgistatud“ hoone on puutumatu seni, kuni selleks pole valitsusasutuselt antud luba (isegi siseruumides). Taoline režiim on äärmuslik, sest põhiõiguste kasutamisele seatakse etteulatuvalt üleüldine keeld, millest kõrvale kaldumiseks võib alles tagantjärgi teha erandeid. Kui selle tulemusena ei saa omanik kinnisasja faktiliselt kasutada, võib olukorda sisuliselt võrrelda sundvõõrandamisega. Nii võtab seadusandja kodanikult „laenuks“ ära põhiõiguse, mille põhiseadus on lubanud.

(adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:

Gaasi näkku ja pimedana metsa. Politseinikud jõhkra süüdistusega kohtu all (130)

EKSPERIMENT | Vallaline neiu kohtingukarussellil: kust leida meest, kui soo… (19)

Kelly Sildaru ema Lilian: tunnen, et jään poolest laste elust ilma (154)

Varivalitsus

Vaata originaal allikast

palkame.png