Ajakiri GQ nimetas esitennisist Serena Williamsi aasta naiseks, aga ajakirja kaas vihastas fännid välja

GQ on saanud paljude inimeste pahameele osaliseks, sest ajakirja kaanel on Serena Williams nimetatud aasta "naiseks".…

BLOGI JA VIDEO | Korobeinik ja Sooäär kandideerivad Keskerakonna nimekirjas! Tahetakse näiteks lõpetada hallide passide taastootmine

Reformierakonnast lahkunud Imre Sooäär ning Andrei Korobeinik annavad täna Tallinnas restoranis Pegasus ülevaate oma…

F1 bossi suur paljastus: Mercedes on uue sõitja välja valinud

Red Bulli vormel-1 meeskonna nõuandja Helmut Marko ütles, et Brasiilia etapil Max Verstappenilt võidu röövinud Esteban Oconi…

SUU LAULAB, PASTEL PIGISTAB LXXVIII

roosaudu

78. Kas vabaduse koorem osutub meile liiga raskeks?

Richard Pettiferi lähenemises meie teatrifestivalile võib näha kindlat mustrit, mis on tuttav totalitaarsete riikide juurest. Ideoloogia ennekõike! Kunstiline vorm oli oluline vaid sedavõrd, kuidas ta suutis ideed teenida. Looming, mis sattus vastuollu partei poolt ette määratud joonega, sattus põlu alla, alates avaldamisvõimaluste piiramisest kuni loojate füüsilise hävitamiseni välja.

Selline hindamismeetod kätkeb endas suurt ohtu vabale inimvaimule. Üha suuremat rolli hakkab mängima enesetsensuur, kuni endalegi märkamatult võetakse omaks kõik poliitilise korrektsuse kaanonid, hakatakse vältima ühtede sõnade kasutamist, teised aga seatakse konteksti, kus nad omandavad kindla ideoloogilise varjundi, mis sisaldab ka hinnangut, enamasti halvustavat.

Kui oleme juba Koidula aegadest harjunud sellega, et sõnadel ’isamaalisus’ ja ’isamaa-armastus’ on eriline tähendus, mis aitab meil läbi tulla ka kõige pimedamatest aegadest ja rängimatest katsumustest, siis mõnede jaoks on tegemist millegi ärritava ja vihastamapanevaga. Ideoloogiliste stereotüüpide maailmas lahterdavad need sõnad reaktsioonilisteks, ebapuhasteks, roojasteks. Mäletate, Kingissepp rääkis ju ’iseseisvuse ikkest’, tema jaoks oli vabaduse koorem talumatu.

Ega polegi vaja erilisi põhjendusi, piisab vaid, kui deklareerida: see on vastuolus meie mõtteviisiga, seepärast on ta halb. Ja kui mõni teoreetik kirjutabki mõne essee, mis peaks neid asju argumenteeritult tõestama, on see sõnastatud nii segaselt, et ei ütle sisuliselt midagi. Olulised on hoopis hoiakud, mis sealt välja kooruvad, mitte argumendid.

Ei pea mõistma teoreetilisi põhjendusi, piisab sellest, kui tead, mille peale nina kirtsutada, silmi pööritada või mõnel muul moel oma põlgust välja näidata. Just nõnda levivadki uued stereotüübid, need võetakse omaks, süüvimata asja olemusse. Hoiakut on lihtne matkida, aga sellest vabanemiseks läheb vaja tõsist mõttetööd, selleks tuleb enda jaoks asjad selgeks teha.

Olgu vahepõikena toodud näide suhtumisest laulupeosse. Mingiks pöördepunktiks sai Mikk Pärnitsa erakordselt räige kirjutis, mis otsekui jäälõhkuja murdis kokkuleppe müüri, et laulupidu ei kista ideoloogilise võitluse tandrile ega hakata pahatahtlikult juppideks kiskuma. Primitiivse lammutamisega saaks ju iga loll hakkama, aga tehtud kahju korvata on palju raskem. Lase elevant paariks minutiks portselanikauplusesse – hiljem on restaureerijatel tööd aastakümneteks.

Ehkki tegemist oli marginaalse tegelasega, mõnes mõttes lausa tankistiga, avas ta Pandora laeka – tema järel hakkas ridamisi ilmuma kirjutisi, kus ühel või teisel kombel laulupidu halvustati – iga neoliberaal tõi oma haokubukese üldisesse tuleriita.

Hakati looma uusi stereotüüpe, punuti meelevaldseid seoseid, pandi inimesi häbenema asju, mida seni oli peetud loomulikuks. Selle kohta on mul tuua üks kurb näide taoliste hoiakute ning kunstlikult konstrueeritud sidemete kriitikavabast omaksvõtust. Viimases Sirbis kirjutas üks muusik, kelle loomingust ma väga lugu pean:

„Mul on pigem küsimus, et mille teenistuses see laulupeo vägi on. Natuke ohtlikus suunas liigub see kõik, kui ühiskonnas valitseb sallimatus teist­suguse vastu, kardetakse päris eesti kultuuri – mis tahes see siis ka on – hävinemist ja saadakse siis laulukaare all see tohutu laks kätte … Seepärast pole see minu jaoks. Me ei ole piisavalt isamaalised ega patriootilised.“

Siduda laulupeotunnet sallimatusega – see arvamus pole pärit lauluväljakult, sest seda tunnet meie suurelt peolt lihtsalt ei leia. Ei, see suhtumine on hoopis mujal konstrueeritud, need seosed loodud ideoloogiliste niiditõmbajate poolt. Kahjuks on need hoiakud hakanud levima üsna kriitikavabalt. Kas tuleb eelolevale juubelilaulupeole osa inimesi juba negatiivse eelhäälestusega (mis ei lase neil laulpeo väest osa saada), või jätavad nad hoopis tulemata (tulemus on sama), seda saame peagi näha.

Sama hästi oleks võinud (põlglikult) öelda ka meie Põhiseaduse kohta:

„Kardetakse päris eesti kultuuri – mis tahes see siis ka on – hävinemist.“

Tõsi ta ju on, et meie riik on loodud eesti keele ja kultuuri kaitseks, millele ka Põhiseadus otsesõnu viitab. Ju siis on põhjust muret tunda. Või arvab keegi, et see meie „mis-tahes-kultuur“ ei vajagi kaitset, et ta on hävimatu? Ja et keele ja kultuuri kaitsmine tähendab ühtlasi sallimatust?

Olgu öeldud, et ma hakka siin andekale muusikule ette heitma „vale arvamust“, igaühel on õigus asjadest omamoodi aru saada. Pealegi võib maailmas mainet kogunud artist tõepoolest olla kodustest asjadest välja kasvanud ning kõndida oma rada. Kahetsusväärne on aga see, kui ei anta endale aru, mida laulupidu eestlastele tegelikult tähendab, see midagi on palju enamat kui vaid „laksu saamine“.

Kui nüüd tunnustatud muusik hakkab kergekäeliselt puistama stereotüüpe, mille on lennult omaks võtnud, mitte aga sisimas läbi tunnetanud, võib ta sedasi palju halba korda saata. Järelemõtlematusest, pinnapealsusest.

Noored, alles väljakujunemata inimesed võtavad tema hoiaku omaks sama kergekäeliselt, vaevamata pead selle üle, kui ülekohtune on tegelikult laulupeo sidumine sallimatusega.

Kui nende iidol naudib maailmakuulsust, siis tahaksid nemadki olla sama „mittepiisavalt“ isamaalised ja patriootilised. Sellised hoiakud võetakse vastu alateadlikult ega vaevutagi mõtlema, kui põhjendatud need tegelikult olla võivad.

Siit üleskutse kuulsustele – olge eeskujuks oma tugevate külgede poolest, ärge saage teenäitajaks küsimustes, milles ka ise ekslete kui siilid udus!

boy and dog.png

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda

Terve hulk Google'i andmeliiklust sattus kahtlastesse Hiina serveritesse

Nigeeria telekomifirma Main One suutis esmaspäeval hakkama saada jamaga - üle tunni aja liikusid Google'i rakendustesse saadetavad andmed läbi Hiina…

Trump pani naftahinna kukkuma

Nafta hind langes täna enam kui kaks protsenti pärast seda kui USA presidentDonald Trump survestas naftakartelli OPEC mitte kärpima musta kulla…
Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto Alari Talv

Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto…
roosaudu

SUU LAULAB, PASTEL PIGISTAB LXXXII

82. No missa kostad! Küllap olete kuulnud ütlust: „Nüüd on minu silmad seda näha saanud, nüüd võib sinu sulane puhkama heita.“ Eks ole minagi ju…