Keit Pentus-Rosimannus kommenteerib välisministri seisukohti, et suured ohud Eesti välispoliitikale on valvsuse kaotamine idapiiri taga toimuva suhtes,

Keit Pentus-Rosimannus kommenteerib välisministri seisukohti, et suured ohud Eesti välispoliitikale on valvsuse kaotamine idapiiri taga toimuva suhtes, Euroopa-suunalise poliitika lõppemine ning kliimarände alahindamine.

Need on kolm võimalikku trendi, kus minnalaskmine võib Eesti teed oluliselt mõjutada.

Ma võin mõista taktikalist kaalutlust, miks täna kõnelenud välisminister ei nimetanud kordagi oma kõnes Venemaad. Aga ma ei jaga seda valikut ajal, kus Putini režiim eskaleerib olukorda Ukrainas, harjutab õppustel valmistumist suuremastaabilisteks sõdadeks ja kasutab järjest jultunumaid vahendeid, et lüüa lõhet nii lääneriikide vahele kui sisse.

Sõda, mis võideldakse, ja võidetakse või kaotatakse meie peades, käib juba mõnda aega. Selle käivitas Venemaa. Ja seda tuleb võtta tõsiselt.

Sellise infosõja põhieesmärk on mistahes vahenditega oma huvidele sobivatele poliitikutele ja poliitikatele avaliku arvamuse taganttuule loomine ja tema huvidele vastanduvatele poliitikutele ja poliitikatele vastutuule genereerimine, diskrediteerimine, suurema segaduse ja pingete tekitamine otsest sõjalist konfrontatsiooni, sõjalist sekkumist vältides.

Sisuliselt tahab tänase režiimiga Venemaa niiviisi, massidemokraatiaga manipuleerides, riik riigi haaval endale sobivaid liitlasi vormides luua oma üleilmset poliitiliste sõprade sotsiaalvõrgustikku, oma maailma-Facebooki, kus siis Messengeris maailma asju sisuliselt otsustataks.

Vaata originaal allikast

kokteil.png

 

Olen kümne aasta jooksul justiitsministeeriumis hea õiguspoliitika eest seistes näinud, kuidas seadusandja seab üldsõnalised riiklikud huvid nagu julgeolek, rahvatervis, avalik huvi, kultuur jms pikemalt mõtlemata kõrgemale täna reaalselt elavate inimeste põhiõigustest. Üheks taoliseks riiklikuks huviks on muinsuskaitse.

On iseenesest mõistetav, et möödunud aegade saavutuste esteetilisi vilju peab saama nautida ka täna.


PaulGoble


Staunton, February 11 – In Westerncities, ghettos have emerged when people of a particular race, ethnicity, orregion come into them and form tightly organized communities whose members livein one place and have most or all of the institutions, religious, ethnic or professional,they need in that place.



Paul Goble


Staunton,February 11 – Vladislav Surkov’s essay in Nezavisimayagazeta suggesting that Putin has created a new type of Russian state basedon popular trust in the leader rather than competitive elections that issuperior to Western-style democracy and that will last long after its creatorhas dominated the blogosphere today in ways that few other recent articleshave.

Kuulasin Kuku raadio “Keskpäevatundi” ja pidin taburetilt kukkuma, kui VEB fondi teemal sai sõna Ainar Ruussaar.

Eesti tänase raudteevõrgustiku ja -teeninduse ees seisab kaks suuremat väljakutset – peame investeerima olemasolevasse taristusse ja ostma juurde uusi ronge.

Raudtee on inimestele kiire ja mugav viis reisimiseks, toob ääremaad keskustele ajaliselt lähemale. Suurenevad ka kaubaveod, 2018. aastal alustas Operail projektiga, mis toob seni raskeveokitega teedel liikunud kaubad raudteele. Esimesena käivitati liin Tartu-Muuga, hiljuti käivitati juba teine liin, Tartu-Sillamäe.

Eesti 200 on oma pikka plaani pannud sisse suurima demokraatiareformi pärast naistele valimisõiguse andmist – anda kõigile inimestele sünnihetkest hääleõigus valimistel. Eesti inimõiguste keskuse juhi Kari Käsperi vastasus Eesti 200 ettepanekule kõlab sarnaselt sada aastat tagasi naistele valimisõiguse andmise vastaste argumentidega

Ma olen advokaat alates 1997. aastast ja samast aastast alates puutusin ma kokku esimeste VEB Fondi tõttu rahast ilma jäänud ettevõtjatega. Olen esindanud ja esindan sertifikaadiomanike huve.

Ma ei ole nii vägev mees kui Bill Browder, kes muutus suurekaliibrilisest investorist inimõiguslaseks, kui tema juhitud vara Venemaal pihta pandi ja asja uurinud jurist mõrvati. Aga tulenevalt oma kutsetegevusest olen üle 20 aasta VEB Fondi hämarates skeemides kaevanud, et tõde päevavalgele tuua.

Saksamaa avaldas äsja plaani lõpetada 2038. aastaks pruun- ja kivisöest elektri tootmine. Eestil on sellest palju õppida.

Mõned päevad tagasi avaldas Saksamaa kava lõpetada 2038. aastaks pruun- ja kivisöest elektri tootmine. Seda on nimetatud Saksamaa energiakaajaloo üheks olulisemaks otsuseks. Alles 2011. aastal otsustas Saksa valitsus 2022. aastaks tuumaenergiast loobuda ja nüüd on Saksamaal tegevuskava ka „söest väljumiseks”.

Lähenevatel valimistel üks pürgijate seltskond pakub enda toetamisel õiglast riiki kõigile. Loosungina ilus ja ihaldusväärne. Kui tasuta asjade ja raha lubamisel on selge, millega tegu, siis õiglase riigi lubamisega on keerulisem.

Mida soovitakse ja kas soovitakse ära teha? Kas soovitakse vabaneda näiteks skandaalsetest JOKK-skeemidest („Juriidiliselt on kõik korrektne"), kas soovitakse vabaneda õiglust ja õigusteadvust riivavatest otsustustest, kas soovitakse revideerida vohavat ja vastuolulist seadusloomet, kui nimetada üksnes mõnesid õigluse ja õigusega seonduvaid valdkondi ja nähtusi?

Kõneleme siis mõnest, millest rahvaesindaja, olgu ta või seni meelejahutajana toimetanud, peaks elementaarset ettekujutust omama.

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:


Maris Lauri

Üks mu vasakpoolse ilmavaatega kolleeg väitis ühel Riigikogusotsiaalkomisjoni istungil, et „me kõik siin laua taga tahame ju kõigile rohkemraha anda“. Loomulikult ta eksis, kuid olulisem on selles ühes lauses värvikaltja täiuslikult kajanud vasakpoolse mõttemaailma vigasus.

Esiteks asjast, mis ei ole ehk üksnes vasakpoolsete viganeloogika. See on arusaam, et kui mina tahan anda kõigile rohkem raha, siistahavad seda ka teised.

Alamkategooriaid