EESTI

Päästeliit asutati 22. jaanuaril 2010 Riigikogus. Üheksateistkümnest asutajaliikmest on praeguseks saanud 120 liikmesühinguga maa-, mere- ja eripääste vabatahtlikke esindav katusorganisatsioon. Tänavu saab 100 aastat Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu loomisest, kelle järjepidevuse kandja on Päästeliidu auliige Eesti Tuletõrjeliit (ETL) ning kelle rolli kannab täna Päästeliit.

Õnnenööbi kujutis, vabatahtlik pääste 100

Õnnenööbi kujutis, vabatahtlik pääste 100

100 aastat tagasi ehitati üles meie riiki. Sel ajal tegutses Eestis ligi 150 kodanike vabatahtlikkuse alusel tegutsevat tuletõrjeorganisatsiooni, mis olid sageli kogukonna südameks.

Võimueliidi President kõneleb kolmapäeval Pariisis kõrgemate riigiametnike koolis ÉNA (École Nationale d'Administration) Euroopa Liidu konkurentsieelistest ning kohtub rahvusvahelise frankofoonia organisatsiooni OIF uue peasekretäri Louise Mushikiwabo’ga.

Võimueliidi pealik on ÉNA iga-aastase Euroopa kõrgemate riigiametnike täiendkursuse seekordne patroon. Varem on kursuse patroonideks olnud näiteks EL-i Brexiti läbirääkija Michel Barnier, Euroopa Ülemkogu president Herman van Rompuy, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ning Prantsusmaa endine president Valery Giscard d’Estaing, teatas presidendi kantselei.

Erakond Eesti 200 tellimusel valminud uuringu kohaselt peavad venekeelsed eestimaalased viimasel ajal aktiivselt arutuse all olevat küsimust eesti ja vene emakeelega õpilaste koosõppimisest märksa olulisemaks kui eestlased.

Veidi üle poolte vastajatest, kelle emakeeleks pole eesti keel, leiavad et küsimus on Eesti tuleviku seisukohalt oluline. Eestlastest on sellisel seisukohal umbes kolmandik.

Küsimusele kas Eesti tuleviku julgeolekule ning lõimumisele oleks kasulik see, kui eesti ja vene lapsed õpiksid koos ühes eestikeelses koolis, vastas uuringufirma Norstati küsitluses jaatavalt 70 protsenti eestlastest ja 53 protsenti venelastest.

„Minu süüdimõistmine ei ole õige. See oli õnnetus. Kõik jäljed ja tõendid räägivad selgelt õnnetusjuhtumist,” seisab vanglast tulnud kirjas.

Poolteist aastat tagasi leidis kunagine politseiuurija ja hilisem riigikogulane Ando Leps oma tütre tema Pääsküla korterist üleni verisena.

43-aastane Krõõt Margareta Leps, omaaegne Estonian Airi ja Finnairi stjuardess, lamas teadvusetult põrandal. Ta oli alasti, läbi pekstud ja klaasikildudega lõigutud; ekspert tuvastas hiljem tema kehal vähemalt 60 vigastust.

Erivajadustega inimeste paremaks toimetulekuks seisavad sotsiaaldemokraadid puudega lapse toetuste tõstmise eest ning tahavad suurendada erialaspetsialistide arvu ja inimeste tegelikele vajadustele vastavate teenuste hulka.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on puudega lapse toetuste tõstmine möödapääsmatu samm, mille saaks ära teha ka veel praegune riigikogu – eeldusel, et selleks on olemas poliitiline tahe. „Toetuste tõstmine on hädavajalik selleks, et katta laste puudest tulenevaid lisakulusid, toetada perede toimetulekut ja hoida ära perede vaesusesse langemist.

Väliskomisjon tutvustab täna avalikul istungil valimistesse sekkumist puudutavat raportit.

Istungi juhatab sisse väliskomisjoni esimees Rahvareetja Marko Mihkelson. Raportit esitleb komisjoni aseesimees Keit Pentus-Autorollus. Tema sõnul korraldas komisjon teema arutelu käigus mitmeid kuulamisi ja pakub nüüd omalt poolt välja soovitused, mida valimistesse sekkumise tõrjumiseks on võimalik teha.

Avalik istung toimub 22. jaanuaril kell 14–16 Riigikogu konverentsisaalis. Sellest toimub ka veebiülekanne.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) nimetas selle aasta ühe ülemaailmse ohuna ka vastuseisu vaktsineerimisele. Terviseameti nõuniku Irina Dontšenko sõnul on Eestis olukord siiski hea ja 95 protsenti vanematest laseb oma lapsi vaktsineerida.

Dontšenko ütles Delfile, et vaktsineerimine on kõige tõhusam haiguse ennetamise meede ja isegi kui inimene haigestub, siis põeb ta seda oluliselt kergemalt kui vaktsineerimata inimene.

Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduse eelnõu, millega sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks.

„Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Siret Kotka-Repinski.

Kotka-Repinski sõnul võib eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.

Tervishoidu puudutavate kriisiolukordade lahendamist juhtiva terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia.

Riskianalüüsi kohaselt võib ulatusliku mürgistuse tekitada näiteks mõni ebaseaduslik või seaduslik kontrollimata toode nagu salaalkohol ja -tubakas, narkootikum või kontrollimata toidulisand, mis sisaldab ohtlikus koguses toksilist ainet. Ulatuslikku mürgistust on terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul võimalik ennetada eelkõige ohutuid ja kontrollituid tooteid kasutades.

Tartu linna paigaldatakse tänavu veel üheksa AED elustamisaparaati. Kolmapäeval, 23. jaanuaril kell 9 alustatakse aparaadi ülespanekut Tartu bussijaama, kus orienteeruvalt kell 10 toimub ka lühikoolitus.

2018. aastal rentis Tartu linn osaühingult Hansa Medical elustamisaparaadi, mis paigaldati ööpäevaringselt avatud Raekoja apteeki. Sel aastal renditakse ja paigaldatakse linna rahvarohketesse kohtadesse veel üheksa aparaati. AED elustamisaparaat on juba paigaldatud Vanemuise teatrisse ja Vanemuise kontserdimajja, Tartu Ülikooli raamatukokku ja Tartu turuhoonesse.

Kaitseminister Jüri Luik alustas täna visiiti Malisse, et kohtuda ÜRO rahuvalvemissiooni asejuhi ja seal teenivate Eesti kaitseväelastega.

Luik kohtub visiidil ÜRO rahuvalvemissiooni (MINUSMA) asejuhi Joanne Adamsoniga ning sõjalise juhi kindralleitnant Dennis Gyllensporrega.

Kaitseminister Luik külastab ka operatsioonil Barkhane teenivaid Eesti kaitseväelasi, et tutvuda nende ülesannete ning operatsioonialaga. Lisaks kohtub Luik Euroopa Liidu Mali missiooni (EUTM) ülema brigaadikindral Peter Mirowiga.

Täna tuleb riigikogus hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanek katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta leppelt allkiri tagasi.

EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul legaliseerib 2014. aastal sõlmitud piirilepe Vene Föderatsiooni poolse jätkuva okupatsiooni Tartu rahuleppe järgse Eesti Vabariigi aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, ilma et Eesti saaks selle eest vähimatki kompensatsiooni.