MAAILM

28-aastane Austraalia terrorist Brenton Tarrant, kes avas tule Uus-Meremaal Christchurchi mošees, mis oli täis palvetajaid, avaldas internetis manifesti „The Great Replacement” („Suur asendamine”), milles kirjeldas oma veresauna korraldamise plaane.

Tarrant tegi ka inimeste tapmisest Al Noori mošees otseülekande, vahendab Daily Mail.

Rünnakus hukkus vähemalt 49 inimest ja üle 40 on kuulihaavadega haiglas.

74-leheküljeline manifest kirjeldab vaateid, seda, miks ta valis välja mošeed Christchurchis, ja seda, kuidas teda inspireeris Norra massimõrvar Anders Behring Breivik, kes tappis 2011.

Eesti filmimees Ander Pais ning ERR-is ilmateadustaja rahvale tuntud Henri Laumets rändavad mööda Uus-Meremaad. Mehed sattusid olema täna hommikul maailma raputanud mošeetulistamise lähistel ning vahendasid sündmuskohast oma muljeid.

"Oleme Christchurchi kesklinnas ning loetud tunnid tagasi toimus siin massimõrv. Nimelt 28-aastane Austraalia kodanik avas mošees tule. Veelgi hullemaks teeb asjaolu see, et mõrvar filmis ja tegi livestreami sellest Facebooki vahendusel.

Norra justiitsminister Tor Mikkel Wara lahkub ajutiselt ametist, sest selgus, et tema auto süütamises kahtlustatuna on vahistatud tema elukaaslane Laila Anita Bertheussen.

Norra politsei julgeolekuteenistus (PST) vahistas 54-aastase Bertheusseni pärast viit intsidenti ministri kodus, vahendab BBC News.

Bertheusseni kahtlustatakse praegu ainult 10. märtsil aset leidnud süütamises, aga uuritakse ka tema osa teistes intsidentides.

Norra peaminister Erna Solberg ütles, et tegemist on tragöödiaga Wara ja tema perekonna jaoks.

Uus-Meremaal Christchurchis avasid relvastatud mehed mošeedes tule. Teatatakse kuni 30 hukkunust. Vahistatud on neli inimest, kolm meest ja üks naine.

Võimud on andnud käsu kesklinnast eemale hoida ning suleti õppeasutused.

Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern andis sotsiaalmeedias teada, et Christchurschis juhtunu on enneolematu vägivallategu. "Sellel ei ole kohta Uus-Meremaal. Paljud neist, kes juhtunust puudutatud on, kuuluvad meie pagulaskogukondadesse - Uus-Meremaa on nende kodu,".

Briti parlamendi alamkoda hääletas täna selle poolt, et valitsus taotleks Euroopa Liidult Brexiti tähtaja pikendamist ning Suurbritannia lahkumine EList toimuks 29. märtsi asemel hilisemal kuupäeval.

Briti peaminister Theresa May sõnul võib Brexit lükkuda edasi kolme kuu võrra 30. juunini, kui parlament toetab järgmise nädala hääletusel tema lahkumislepet, vahendab BBC.

Kui parlament lahkumisleppe uuesti tagasi lükkab, küsib May EL-ilt tähtaja lükkamist veel kaugemale.

Väiksema valitsuspartnerina on (endised) paremradikaalid võimul nii Austrias, Soomes kui ka Slovakkias.

Mitmel pool Euroopas on kordunud stsenaarium, kus erakond, kelle suurparteid olid varem rahvusäärmuslikuks põlanud, sai valimistel nii hea tulemuse, et peavoolupoliitikud otsustasid nad valitsusse võtta. Alati puhkeb vaidlus, kas paremradikaalide kaasamine aitab peavoolul nad „surnuks kallistada” või muudab hoopis peavoolu äärmuslikumaks.

Tuleb arvestada, et enamasti ükski partei end ise parempopulistlikuna ei määratle, vaid nimetab seda pigem vaenulikuks sildistamiseks.

Rootsi Julgeolekupolitsei (Säpo) hoiatab, et Venemaa on ühendust võtnud Rootsi poliitiliste rühmitustega nende „kaugjuhtimise” eesmärgil. On ka andmeid selle kohta, et venelased ostavad maad Rootsi sõjaliste objektide lähedal.

Säpo esitles täna oma aastaraamatut 2018. aasta kohta ja tõi muuhulgas eraldi esile ka Vene ohu Rootsi huvidele, vahendab Aftonbladet.

„Viimastel aastatel oleme me näinud, et eelkõige Venemaa arendab võimekust teiste riikide aktiivseks ja varjatud mõjutamiseks,” ütles Säpo juht Klas Friberg oma kõnes.

Pärast 45 „ohtlike materjalidega” konteinerit vedanud Itaalia kaubalaeva uppumist Atlandi ookeanil liigub Prantsusmaa ranniku poole õilaik, teatasid võimud.

Kümme kilomeetrit pikk ja üks kilomeeter lai õlilaik võib jõuda Prantsusmaa rannikualadele riigi edelaosas Bordeaux’ lähistel sellel nädalavahetusel, vahendab AFP.

„Meie ennustuste järgi võivad osad jõuda Nouvelle-Aquitaine’i ranniku mõnedesse piirkondadesse pühapäevaks või esmaspäevaks halva ilma tõttu, mis ähvardab muuta ka reostusvastase operatsiooni keerulisemaks,” ütles Prantsusmaa keskkonnaminister François de Rugy eile.

Filipiinide Aklani provintsis Boracay saarel Barangay Balabagis leiti renditud majast surnuna Eesti mees, teatab kohalik väljaanne Panay News.

Politsei tegi kindlaks, et tegemist oli 54-aastase Eesti kodaniku Toomas Tederiga.

Teder, kelle surnukeha leidis maja omanik Kaspar Kadastik teisipäeval kohaliku aja järgi kell 9.45, töötas Boracays lohesurfiinstruktorina.

Tederi kehal vigastuste märke ei olnud. Politsei uurib endiselt surma põhjust.

Ohupilt Rootsile on vaid mõne aasta taguse ajaga võrreldes laiem ja erinev. Suurim rünnakuoht lähtub vägivaldsest islamismist, aga on ka pikaajaline oht valgete rassistide poolt, teatas Rootsi Julgeolekupolitsei (Säpo) juht Klas Friberg täna Säpo aastaraamatut tutvustades.

„Tehnilised arengud on muutnud riiklike tegijate küberspionaaži arenenumaks. Samal ajal toimub ka traditsiooniline isikupõhine spionaaž, mille puhul värbab võõrriik agente,” ütles Friberg SVT Nyheteri vahendusel.

On oodata, et kulub kuid, enne kui lennukite Boeing 737 Max tarkavaraparandus valmis saab, teatas USA Föderaalne Lennundusadministratsioon (FAA) kohaliku aja järgi eile, vahendab Reuters.

FAA juhi kohusetäitja Dan Elwell lisas, et ei tea, kui kaua 737 Maxi lennukeeld kestab.

Elwell ütles ka, et pühapäeval alla kukkunud Ethiopian Airlinesi 737 Max 8 musti kaste uuritakse Prantsusmaal.

Rootsi välisministeerium teatas eile, et kutsus välja Venemaa suursaadiku, et nõuda Rootsis luuretegevuses kahtlustatava Vene diplomaadi riigist lahkumist.

Diplomaat tabati kaks nädalat tagasi teolt, kui ta kohtus ühes Stockholmi baaris Rootsi tehnikakonsultandiga, vahendab SVT Nyheter.

Rootslane on vahi all kahtlustatuna spionaažis Venemaa heaks.

Ajalehe Dagens Nyheter andmetel on venelane Välisluureteenistuse (SVR) ohvitser, aga töötab diplomaadi kattevarju all Venemaa saatkonnas Stockholmis.