Aktsiisitulu kasvas läinud aastal aastaga 2,2 protsenti, kuid eelarves arvestati suuremate laekumistega.

Alkoholiaktsiisi tasuti 2018. aasta eest kokku 4,6 protsenti ehk ligi 10 miljonit eurot rohkem võrreldes aasta varasemaga. Eelarve ootusest tasuti 32,1 protsenti ehk 101 miljonit eurot vähem. Ootusest väiksema aktsiisilaekumise peamine põhjus oli 2018. aasta riigieelarve tegemise ajal 2019. aastasse kavandatud aktsiisitõusude tühistamine.

Kuna pärast riigieelarve vastuvõtmist aktsiisimäärade tõus tühistati, jätsid ära alkoholitootjad ja -müüjad ära uue aasta eel alkoholi suures mahus varumise, millega eelarve aluseks olnud prognoos arvestas. Selle mõjul oli alkoholiaktsiisi tulu 40 miljonit eurot riigieelarves kavandatust väiksem, teatas rahandusministeerium.

Kütuseaktsiisi tulu oli 2018. aasta kokkuvõttes 1,5 protsenti ehk 8 miljonit eurot suurem kui aasta varem, kuid riigieelarvega oodatust 6,5 protsenti ehk 38 miljonit eurot vähem. Sellest üle poole ehk ligi 20 miljonit eurot tulenes bensiini oodatust suuremast varumisest 2017. aasta lõpus enne 2018. jaanuari aktsiisitõusu. 2018. aastal kasvas Eestis diislikütuse tarbimine võrreldes aasta varasemaga 8 protsendi võrra, mis jäi veidi alla prognoosi ootusele. Kütusetarbimist mõjutasid möödunud aastal eelkõige nafta maailmaturu hinnast tulenenud hinnamuutused, mis avaldasid mõju ka kütuse Läti- ja Leedu-suunalise piirikaubanduse kasvule.

Vaata Delfi allikast

sajase.png