Väline audiitor juhtis varem sel aastal tähelepanu „suurtele rahapesuvastaste kohustuste rikkumistele” Swedbanki tegevuses Eestis, ütlesid allikad Rootsi majanduslehele Dagens Industri. Audiitor viitas ka „ilmsele riskile”, et panga töötajatel oli vandenõu kahtlaste klientidega.

Veebruaris teatas Rootsi televisiooni SVT saade „Uppdrag granskning”, kuidas 50 Swedbanki klienti, millel on kõigil selged kahtlustatava rahapesu hoiatussignaalid, said läbi Swedbanki liigutada ligi 40 miljardi Rootsi krooni väärtuses raha.

See tekitas küsimusi Swedbankile, kas ta kavatseb lasta teha välise auditi SVT andmete kohta, aga Swedbanki tegevjuht Birgitte Bonnesen ei näinud selleks alguses vajadust.

Panga suuromanike survel oli Bonnesen aga sunnitud meelt muutma ja nüüd on SVT materjali analüüsimine tehtud ülesandeks Briti konsultatsioonifirmale FRA.

Vähesed teavad aga, et Swedbank palkas enne seda teise välise audiitori uurima tegevust Balti riikides, teatasid mitmed allikad Dagens Industrile.

Alles sel aastal esitas see audiitor oma järeldused Swedbanki juhtkonnale. Dagens Industri kesksete allikate sõnul maaliti väga sünge pilt Swedbanki tegevusest Eestis.

Väline audiitor kirjeldas muu hulgas „suuri rahapesuvastaste kohustuste rikkumisi” Swedbanki Eesti tegevuses ja osutas eriliselt panga niinimetatud kõrge riskiga mitteresidentidest klientidele. See on lühend inglise keelest - „high risk non resident” („kõrge riskiga mitteresident”).

Dagens Industri allikad teatasid, et väline audiitor jõudis järeldusele, et Swedbanki juhtkond Eestis ei järginud rahapesuga seotud keskset reeglistikku, mis võimaldas niinimetatud kõrge riskiga mitteresidentidest klientidel kasutada panka rahapesuks.

Vaata Delfi allikast

MEIE HEAKS.png