MAJANDUS

Eesti tehinguturu hooaja võib avada Margus Linnamäe: teadaolevalt on müügis talle kuuluvad kuulutusteärid, kirjutab Äripäev.

Panganduskuluaarides liigub informatsioon, et müügis on Margus Linnamäele kuuluvad kuulutuseärid, näiteks City24, KV.ee, osta.ee ning samasugused Läti ja Leedu kuulutusteportaalid. Teadaolevalt on nende kuulutusteportaalide vastu huvi üles näidanud mitu välisinvestorit.

Loe pikemalt Äripäevast.

Ka kõige raskematel aegadel on Baltika rääkinud kasvustrateegiast, nüüd taandub ettevõte Baltimaade turule.

Baltikasse minnes on tavaline, et Meelis Milder ütleb tuleviku kohta ikka midagi positiivset sellest olenemata, kas majanduses või Baltikas on head või rasked ajad. Ja alati on teemaks kasvustrateegia, sest börsiettevõtted peavad ju kasvama. Hoopis teine jutt oli eile, kui Milder andis lühikese intervjuu.

Viis aastat tagasi Tartus tegevust alustanud Aparaaditehas on valmis. Arendaja plaanib laieneda naaberkruntidele.

„Kui kümme aastat tagasi ehitati maja valmis ja oli, kuidas oli, siis nüüd on oluline, et hoone ei peaks ainult sooja, vaid et seal oleks ka värske õhk ja selle ülalpidamiskulud oleksid väikesed,” räägib Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) ehitusfüüsika professor Targo Kalamees. Ta täpsustas, et aina tähtsamaks on muutunud hoonete sisekliima, energiatõhusus, niiskusturvalisus, täpsemalt liginullenergia nõuete täitmine.

Tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt tõdeb tänast Baltika koondamisuudist kommenteerides, et tõenäoliselt leevendab otsus sektorisisest tööjõupuudust, kuid viitab ka trendile, et mitmed varem levinud töökohad ongi Eestist kadumas.

Tootmisega seotud ametikohtade koondamist mõjutab arvatavasti üha kallinev tööjõud. „Võime siin märgata märke sellest, et Eesti töötajad ei taha enam madalapalgalist tööd teha ja töötajate leidmine on muutunud üha keerukamaks.

Teadlaste ja puitmajatööstuse uut tehnoloogiat kasutati Tallinna tehnikaülikooli ühiselamu renoveerimisel.

„Kui kümme aastat tagasi ehitati maja valmis ja oli, kuidas oli, siis nüüd on oluline, et hoone ei peaks ainult sooja, vaid et seal oleks ka värske õhk ja selle ülalpidamiskulud oleksid väikesed,” räägib Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) ehitusfüüsika professor Targo Kalamees. Ta täpsustas, et aina tähtsamaks on muutunud hoonete sisekliima, energiatõhusus, niiskusturvalisus, täpsemalt liginullenergia nõuete täitmine.

Valimiste eelsetest debattidest jäi kõlama, et demograafia ja tööjõu puudusega seotud murekohtade leevendamine on Eesti tuleviku seisukohalt võtmetähtsusega. Personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad toovad välja 9 töövaldkonna ettepanekut, mis tasuks uude koalitsioonileppesse sisse kirjutada.

1) Tööministri ametikoha loomine
Eesti elanikkond vananeb, iive langeb, tööjõud on üheks põletavamaks teemaks ühiskonnas. Isegi kui kõik Soome kolinud eestlased naaseks kodumaale, jääks töökäsi ikka väheks.

Maaomanikud peaksid oma maa andmed maa-ametist üle kontrollima, sest selle aasta algusest rakendunud muudatused võivad olla muutnud maatükkide pindala või kõlvikute osa, mis võib tähendada suuremat maamaksu. Kui muudatused on ebatäpsed, saab andmed õigeks muuta ning suurema maamaksu tasumisest pääseda.

Peamiselt erinevused võrreldes varasemate andmetega on seotud maa loodusliku seisundi ehk kõlvikuandmete uuendamisega.

Nii näiteks võib omanik üllatuslikult avastada, et maamaks on varasemast kõrgem, sest kraavipervedel kasvav võsa on osa põllumaad muutunud metsamaaks või osa senisest põllumaast õuemaaks, mille eest aga tuleb rohkem maksu maksta.

Venemaa majandus võib lähikuudel vanade probleemide tõttu taas langusesse pöörduda, prognoositakse Rahvusliku uurimisülikooli "Kõrgem Majanduskool" ülevaates, vahendab Lenta.ru.

Ülevaates märgitakse, et veebruaris langes koondindeks СОИ, mis muuhulgas lubab prognoosida majandusarengus toimuvat, langes -2,9 protsendi tasemelt -3,9 protsendi tasemele ning on juba neljandat kuud negatiivne.

Analüütikud märgivad, et tervikuna on Venemaa jätkuvalt riskitsoonis. Vaatamata sellele, et nafta hind tegi veebruaris eelmise aasta lõpus toimunud languse lõplikult tasa, on töötleva tööstuse uute tellimuste vähenemisega seotud riskid jätkuvalt kõrged.

Baltika tänane börsiteade, et ettevõte hakkab kuludega kasvu asemel tegelema, tekitas aktsia vastu ostuhuvi.

Baltika aktsia tõusis täna 22,22 protsenti, 0,143 eurole. Aktsiaga tehti 46 tehingut, mille kogukäive oli 15 370,56 eurot.

Baltika teatas täna Eestis tänavu tootmise lõpetamisest ja umbes 340 töötaja koondamisest.

Valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon otsustas täna strateegilise analüüsi keskuse loomise, mis hakkab tegutsema rahapesu andmebüroo juures. Keskuse loomine läheb maksma 500 000 eurot.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul arutas täna kogunenud valitsuskomisjon ettepanekuid, mille töötasid komisjoni eelmise aasta lõpus esitatud raporti põhjal välja eksperttöörühmad.

„Üheks olulisemaks otsuseks oli luua strateegilise seire ja analüüsi keskus.

Baltika juht Meelis Milder rääkis rasketest aegadest ettevõttes. Täna teatas ettevõte Eestis tootmise lõpetamisest.

Eelmine aasta lõpetas Eestis tootmise Sangar, tänavu lõpetab Baltika. Kas Eestis ei tasu rõivatootmine ära?

Käime arenevate riikide teed. Sama on juhtunud Põhjamaades 10-15 aastat tagasi. Eks me oleme siin vastutuult üritanud. Meie tootmise omahinnas on tööjõukulu ligi 2/3, pluss kombinatsioon rendikuludest.

Vaatamata sellele, et Eesti kuvand digiriigina on tugev, ei ole riigi digitaalne võimekus erasektorit endaga kaasa vedanud. Kõigest veerand Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) kasutab oma müügitegevuses elektroonilisi platvorme, selgub SEB Baltic Business Outlook (BBO) uuringust.

„Eesti digitaalset võimekust riigi tasandil on palju teistele eeskujuks toodud ning meie head taset kinnitavad ka vastavad EU-ülesed uuringud.